Rockby LogoRockby
Tagasi postituste juurde

Visuaalse identifitseerimise kunst ja teadus: kaugemale põhilistest mineraalide omadustest

Viimati uuendatud

Kas olete kunagi leidnud silmatorkava kivimi või mineraali ja mõelnud: „Mis see tegelikult on?” Lisaks sageli arutletud omadustele nagu kõvadus, kriips ja läige, peitub põnev visuaalsete vihjete maailm, mis võib avada teie leidude identiteedi. Geoloogi ja mineraalide identifitseerimise spetsialistina olen veetnud lugematuid tunde isendeid uurides ja võin öelda, et peene visuaalse tunnuse tundmiseks terava silma arendamine on iga kivihuvilise jaoks hindamatu oskus. See postitus süveneb täiustatud visuaalsetesse identifitseerimistehnikatesse, keskendudes tunnustele, mis sageli jäävad tähelepanuta, kuid on kriitilise tähtsusega konkreetsete mineraalide ja kivimite kindlaksmääramisel.

Kuigi kriimustustestid ja erikaal on olulised, õpib tõeline identifitseerimismeister visuaalselt isendit „lugema”. Alustame kristalli harjumuse ja vormiga. See ei seisne ainult selles, kas mineraal laialdaselt kristalliseerub; see puudutab konkreetseid kujundeid ja kogumeid, mida see moodustab. Näiteks kvarts moodustab tavaliselt heksagonaalseid prismasid, kuid see võib esineda ka drusüütsete katete, massiivsete agregaatide või isegi botrüoidsete (viinamarjataoliste) vormidena, nagu näha kaltsedonis. Galeniit, plii sulfidmineraal, moodustab peaaegu eranditult täiuslikke kuubikuid, sageli triipudega. Püriit seevastu võib moodustada kuubikuid, oktaeedreid või pürrohedra (12-külgsed polügoonid). Nende täpsete geomeetriliste väljenduste, või nende puudumise, otsimine võib koheselt teie valikuid kitsendada. Kaaluge kaltsiidi ja dolomiidi eristamist kristalli kuju alusel. Kuigi mõlemad on karbonaadid ja võivad tunduda sarnased, moodustab kaltsiit sageli romboheedreid 105-kraadise nurgaga, mis ei võrdu 90 kraadiga, või koerahamba kristalle, samas kui dolomiit kipub moodustama sadulakujulisi rombesid.

Järgmisena uurime lõhenemist ja murdu. Sageli õpime, et „lõhenemine on kalduvus puruneda mööda tasaseid pindu”, kuid on olemas astmed ja suunad. Täiuslik lõhenemine tähendab, et see murdub järjepidevalt puhtalt kindlakutes suundades, nagu vilgukivi (üks täiuslik suund, mis moodustab õhukesi lehti) või haliit (kolm täiuslikku suunda 90 kraadi juures, mis moodustavad kuubikuid). Ebatäiuslik lõhenemine võib tekitada tasapinnalisemaid pindu, kuid mitte nii järjepidevalt. Murd seevastu on ebaregulaarne purunemine. Konhoidaalne murd, nagu näha kvartsi ja obsidiaani puhul, tekitab siledaid, kumeraid pindu, mis sarnanevad purunenud klaasiga. Olulised on ka ebaühtlased, karedad (sakilised) või kildmurtud murrud. Hematiit, sõltuvalt selle vormist, võib näidata nii ebaühtlast kui ka konhoidaalset murdu. Nende purunemiste kvaliteedi ja kuju mõistmine annab täiendavaid diagnostilisi vihjeid.

Siis on värv ja läbipaistvus. Kuigi värv võib olla tuntud oma ebausaldusväärsuse poolest lisandite tõttu, on see siiski esmane visuaalne vihje. Kuid see seisneb loomupärase värvi eristamises välisest peitsumisest või muutumisest. Näiteks malahhiit on peaaegu alati roheline ja asuriit on peaaegu alati sinine – need on idiokroomilised (isevärvilised) mineraalid. Kuid kvarts võib olla selge, valge, kollane, roosa, lilla või isegi must tänu mikroelementidele – need on allokroomilised (muuvärvilised). Läbipaistvus – kas mineraal on läbipaistev, poolläbipaistev või läbipaistmatu – on samuti võtmetähtsusega. Kuld on läbipaistmatu, samas kui selge kvarts on läbipaistev. Paljud mineraalid on poolläbipaistvad, lastes osa valgust läbi, kuid varjates selgeid pilte. Värvi ja läbipaistvuse kombineerimine võib olla väga võimas; läbipaistev lilla mineraal võib viidata ametüstile, samas kui läbipaistmatu, tumelilla mineraal võib olla lepidoliit. Jälgige, kuidas valgus isendiga suhtleb; kas see särab, murdub või näib tuhm?

Pinnatunnused, lisaks kristallinäole, on samuti uskumatult kasulikud. Otsige triipe – peeneid paralleelseid jooni kristallinäol, mida sageli näeb püriidil, kvartsil ja turmaliinil. Need näitavad kasvu mustreid. Uurige massiivsete isendite tekstuuri: kas see on granuleeritud, kiuline, lahmakas, botrüoidne, reniformne (neerukujuline) või mammillary (rinnalaadne)? Näiteks krüsokolla moodustab sageli botrüoidseid või mammillary massiive. Mangaani mineraalid moodustavad sageli dendriitseid (puukujulisi) mustreid. Liitumine, kus kaks või enam sama mineraali kristalli kasvavad koos sümmeetriliselt, loob iseloomulikke visuaalseid mustreid, näiteks risti kuju stauroliidis või kipsi