Tegid foto? Tuvasta kivimid kohe Rockby rakendusega
Ava rakendusKirjeldus
Liivakivi on klastiline settekivim, mis koosneb peamiselt liivateradest (0,0625 mm kuni 2 mm läbimõõduga). Terad on omavahel seotud tsemendiga. Liivakivi värvus varieerub olenevalt mineraalsest koostisest ja tsemendi tüübist valgest, hallist ja kollasest kuni punase, pruuni ja roheliseni. See on poorne ja läbilaskev kivim.
Kuidas tuvastada
- Värv
- Värvus varieerub laialdaselt: valge, hall, kollane, pruun, punane, roheline. Värvus sõltub peamiselt tsemendi ja lisamineraalide koostisest (nt raudoksiidid annavad punaseid ja pruune toone).
- Läige
- Tuhm kuni klaasjas, sõltuvalt terade ja tsemendi koostisest.
- Tekstuur
- Klastiline, teraline. Terad on liiva suurusega (0,0625-2 mm), palja silmaga nähtavad ja katsudes tunda. Tekstuur võib olla peeneteraline, keskmiseteraline või jämedateraline.
- Kristallivorm
- Liivakivi koosneb üksikutest mineraaliteradest, millel puudub ühtne kristallvorm. Terad on tavaliselt ümardunud või nurgelised, sõltuvalt transpordikaugusest ja kulumisastmest.
- Lõhenevus
- Puudub. Liivakivi murdub mööda teradevahelisi sidemeid või läbi terade, mitte mööda kindlaid lõhenemispindu.
- Geoloogiline keskkond
- Moodustub settekogumites, nagu jõgede sängid, järvede kaldad, rannikualad, mandrilavad, kõrbed (luited) ja süvamere lehvikud. Leidub sageli kihilistes settekivimite järjestustes.
Põhifaktid
- Kõvadus: 6-7 (kvartsi teradel), üldine kivimi kõvadus varieerub tsemendi tugevusest sõltuvalt (võib olla pehmem kui kvarts)
- Erikaal: 2.2-2.8 g/cm³ (sõltub mineraalsest koostisest ja poorsusest)
- Kristallisüsteem: Puudub (koosneb üksikutest mineraaliteradest)
- Värv: Väga varieeruv (valge, hall, kollane, pruun, punane, roheline)
- Läige: Tuhm kuni klaasjas
- Läbipaistvus: Läbipaistmatu
- Murre: Ebaühtlane, konhoidaalne (kvartsi teradel)
- Lõhenevus: Puudub
- Koostis: Peamiselt kvarts (SiO₂), lisaks päevakivi, vilgud, savimineraalid, raudoksiidid. Tsement: kaltsiit (CaCO₃), ränidioksiid (SiO₂), raudoksiidid, savimineraalid.
Kiire kontroll
- Värv: Valge, hall, kollane, pruun, punane, roheline (väga varieeruv)
- Läige: Tuhm kuni klaasjas
- Kriipsujoon: Valge (kui kriit on kvartsist heledam, muidu puudub selge kriit)
Füüsikalised omadused
- Kristalliharjumus: Agregaatne, klastiline, koosneb üksikutest mineraaliteradest
- Lõhenevuse tüüp: Puudub
- Murde tüüp: Ebaühtlane, teraline
- Sitkus: Hapras
- Läike tüüp: Tuhm kuni klaasjas
Tekkimine
Liivakivi moodustub liivaterade tsementatsioonil ja tihenemisel. Liivaterad on tavaliselt kvartsist, kuid võivad sisaldada ka päevakivi, vilke ja teisi mineraale. Tsementatsioon toimub mineraalide (nt kaltsiit, ränidioksiid, raudoksiidid, savimineraalid) sadestumisel terade vahele, mis seob need kokku. Moodustumine toimub tavaliselt veekogude (jõed, järved, mered) settekogumites või tuule poolt kantud liivades (luited).
Kasutus
Liivakivi on laialdaselt kasutatav ehitusmaterjalina (fassaadid, sillutised, müüritised), skulptuuride ja monumentide valmistamisel, klaasi tootmisel (kõrge kvartsisisaldusega liivakivi), abrasiivina ja nafta- ning gaasimaardlate reservuaarkivimina.
Vanuseline jaotus
Liivakivi leidub kõigis geoloogilistes ajastutes, alates eelkambriumist kuni kvaternaarini. Eriti levinud on see paleosoikumi ja mesosoikumi setetes.
Kust leida
Colorado platoo, USA
Tuntud oma ulatuslike punaste liivakivipaljandite poolest, mis moodustavad kanjoneid ja monoliite (nt Suur Kanjon, Zion rahvuspark).
Petra, Jordaania
Kuulus oma roosade liivakivikaljudesse raiutud arhitektuuri poolest.
Eesti (nt Devoni liivakivi)
Eestis on laialdaselt levinud Devoni ajastu liivakivid, eriti Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis, moodustades paljandeid jõekallastel ja pankrannikutel (nt Taevaskoja, Härma müür).
Suurbritannia (nt Permi liivakivi)
Paljudes piirkondades, näiteks Yorkshire'is ja Derbyshire'is, on olulised liivakivimaardlad.
Leidmisnõuanded
Otsige paljandeid
Liivakivi on sageli nähtav jõekallastel, teede ääres, karjäärides ja mägistes piirkondades, kus erosioon on paljastanud vanemad kivimikihid.
Kontrollige teralisust
Hõõruge kivimit sõrmede vahel – liivakivi terad on tunda. Erinevalt savikivist ei ole see sile ja mudane, ning erinevalt konglomeraadist puuduvad suured veerised.
Pange tähele kihilisust
Liivakivi moodustub sageli kihtidena, mis peegeldavad setete ladestumise protsesse. Kihilisus võib olla horisontaalne, kaldus (ristkihilisus) või laineline.
Värvuse variatsioonid
Pange tähele värvuse muutusi, mis võivad viidata erinevatele tsemenditüüpidele või mineraalide sisaldusele. Punased ja pruunid toonid viitavad raudoksiididele, valged ja heledad toonid kvartsile ja kaltsiidile.
Sarnased kivimid
Kvartsiit
Kvartsiit
Tuntud ka kui: Quartzite
Arkkoos
Arkkoos
Tuntud ka kui: Arkose
Grauvakk
Grauvakk
Tuntud ka kui: Greywacke
Konglomeraat
Konglomeraat
Tuntud ka kui: Conglomerate
Teaduslik klassifikatsioon
- Mineraaliklass
- Settekivim
- Rühm
- Klastilised settekivimid
- Kristallisüsteem
- Puudub (koosneb üksikutest mineraaliteradest)
- Keemiline valem
- Ei ole ühtset keemilist valemit, kuna tegemist on kivimiga, mis koosneb erinevatest mineraalidest. Peamine komponent on kvarts (SiO₂).
- Koostis
- Kvartsi (SiO₂), päevakivi, vilkude ja teiste mineraalide terad, mis on seotud tsemendiga (kaltsiit, ränidioksiid, raudoksiidid, savimineraalid).
Uuri Liivakivi lähemalt
Tuvasta kivimid ükskõik kus
Tasuta iOS-is, Androidis ja veebis. Fotopõhine tuvastus, täielik andmebaas ja sinu isiklik kogu.