Graniit

Kirjeldus

Graniit on jämedateraline, intrusiivne tardkivim, mis koosneb peamiselt kvartsist (20-60%), päevakividest (leelispäevakivi ja plagioklass) ning vähesel määral tumedatest mineraalidest, nagu biotiit ja amfibool. Selle värvus varieerub valgest ja hallist roosa ja punaseni, sõltuvalt päevakivide koostisest. Graniit on üks levinumaid süvakivimeid mandrilises maakoores ja moodustab suuri intrusioone, mida nimetatakse batoliitideks ja stockideks.

Kuidas tuvastada

Värv

Graniidi värvus varieerub valgest, hallist ja roosast kuni punaseni. Värvus sõltub peamiselt päevakivide (leelispäevakivi annab roosaka või punaka tooni, plagioklass valkja või hallika tooni) ja tumedate mineraalide (biotiit, amfibool) sisaldusest.

Läige

Mineraalidel on klaasjas kuni pärlmutriline läige. Kvartsil on klaasjas läige, päevakividel klaasjas kuni pärlmutriline ja biotiidil pärlmutriline läige.

Tekstuur

Graniidil on jämedateraline (faneriitne) tekstuur, mis tähendab, et kõik mineraaliterad on palja silmaga nähtavad. Tera suurus on tavaliselt 2-5 mm, kuid võib varieeruda peeneteralisest kuni pegmatiitse (väga jämedateralise) tekstuurini.

Kristallivorm

Mineraaliterad on tavaliselt anhedraalsed (ebaregulaarse kujuga), kuna nad kristalliseerusid üksteise vastu surutuna. Mõnikord võivad esineda hüpideaalsed (osaliselt arenenud tahkudega) või euhedraalsed (hästi arenenud tahkudega) kristallid, eriti pegmatiitides.

Lõhenevus

Graniidi koostises olevatel mineraalidel on erinev lõhenevus. Päevakividel on kaks lõhenevust peaaegu täisnurga all, biotiidil on täiuslik ühesuunaline lõhenevus. Kvartsil puudub lõhenevus ja see murdub konhoidselt.

Geoloogiline keskkond

Graniit moodustub sügaval maakoores, tavaliselt mandrilise maakoore paksenemise ja orogeneesi piirkondades. See on tüüpiline mandrilise kilbi ja mäestike tuumade kivim. Graniit paljastub maapinnal erosiooni ja üleskerke tagajärjel.

Põhifaktid

• Kõvadus: 6-7 Mohsi skaalal (kvarts 7, päevakivid 6-6.5, biotiit 2.5-3)
• Erikaal: 2.6-2.7 g/cm³
• Kristallisüsteem: Mineraalid kristalliseeruvad erinevates süsteemides: kvarts (trigonaalne), päevakivid (monokliinne või trikliinne), biotiit (monokliinne). Graniit kui kivim ei oma ühtset kristallisüsteemi.
• Värv: Valge, hall, roosa, punane
• Läige: Klaasjas kuni pärlmutriline
• Läbipaistvus: Läbipaistmatu (üksikud mineraaliterad võivad olla läbipaistvad või poolläbipaistvad)
• Murre: Ebaühtlane kuni konhoidne (kvartsil konhoidne)
• Lõhenevus: Puudub (kvartsil), kahesuunaline (päevakividel), ühesuunaline (biotiidil)
• Koostis: Peamiselt kvarts (20-60%), leelispäevakivi, plagioklass, biotiit, amfibool. Vähesel määral võivad esineda muskoviit, tsirkoon, apatiit, magnetiit, granaat.

Kiire kontroll

• Värv: Valge, hall, roosa, punane (sõltub päevakivide koostisest)
• Läige: Klaasjas kuni pärlmutriline
• Kriipsujoon: Valge (mineraalide kriips on tavaliselt valge või puudub, kuna mineraalid on kõvemad kui kriipsutusplaat)

Füüsikalised omadused

• Kristalliharjumus: Jämedateraline, anhedraalne kuni hüpideaalne teraline struktuur.
• Lõhenevuse tüüp: Mineraalidel on erinev lõhenevus: päevakividel kahesuunaline, biotiidil ühesuunaline, kvartsil puudub.
• Murde tüüp: Ebaühtlane kuni konhoidne (kvartsil).
• Sitkus: Hapras.
• Läike tüüp: Klaasjas kuni pärlmutriline.

Tekkimine

Graniit moodustub magma aeglasel jahtumisel sügaval maakoores. Magma, mis on rikas ränidioksiidi (SiO2) ja leelismetallide (Na, K) poolest, kristalliseerub suurteks, nähtavateks mineraaliteradeks. See protsess toimub tavaliselt orogeneesi (mäestike tekke) käigus, kus maakoore plokid surutakse kokku ja sulavad osaliselt, tekitades graniitse magma.

Kasutus

Graniiti kasutatakse laialdaselt ehitusmaterjalina tänu oma vastupidavusele, kõvadusele ja esteetilisele välimusele. Seda kasutatakse hoonete fassaadidel, põrandakatetena, tööpindadena, monumentide ja hauakividena, sillutuskividena ning purustatud kujul teedeehituses ja täitematerjalina. Graniit on ka oluline tooraine teatud tööstusharudes, näiteks keraamikas ja klaasitööstuses.

Vanuseline jaotus

Graniiti leidub kõigis geoloogilistes ajastutes, alates Arhaikumist kuni Tertsiaarini. Eriti levinud on see proterosoikumi ja fanerosoikumi mandrilise maakoore moodustistes.

Kust leida

Leidmisnõuanded

Sarnased kivimid

Teaduslik klassifikatsioon

Mineraaliklass

Tardkivim (süvakivim)

Rühm

Felsiline kivim

Kristallisüsteem

Ei ole ühtset kristallisüsteemi, kuna tegemist on kivimiga, mis koosneb mitmest mineraalist, millest igaühel on oma kristallisüsteem.

Keemiline valem

Ei ole ühtset keemilist valemit, kuna tegemist on kivimiga, mis koosneb mitmest mineraalist. Üldiselt on rikas SiO2 (68-77%), Al2O3 (13-15%), K2O (3-5%), Na2O (3-5%) poolest.

Koostis

Kvarts (20-60%), leelispäevakivi (ortoklass, mikrokliin), plagioklass (albiit-oligoklass), biotiit, amfibool (sarvkivi). Lisamineraalidena võivad esineda muskoviit, tsirkoon, apatiit, magnetiit, granaat, turmaliin.

Uuri Graniit lähemalt