Kuidas tuvastada Graniit

Graniit (Granite) õigeks tuvastamiseks kontrolli kõiki neid tunnuseid järjekorras. Paljud kivimid ja mineraalid näevad sarnased välja, seega võrdle enne otsustamist mitut omadust.

Samm-sammuline tuvastamine

1. 1

   Värv

   Üldine värv ja igasugune tsonaalsus või vöödilisus

   Graniidi värvus varieerub valgest, hallist ja roosast kuni punaseni. Värvus sõltub peamiselt päevakivide (leelispäevakivi annab roosaka või punaka tooni, plagioklass valkja või hallika tooni) ja tumedate mineraalide (biotiit, amfibool) sisaldusest.

2. 2

   Läige

   Kuidas pind valgust peegeldab: metalne, klaasjas, tuhm

   Mineraalidel on klaasjas kuni pärlmutriline läige. Kvartsil on klaasjas läige, päevakividel klaasjas kuni pärlmutriline ja biotiidil pärlmutriline läige.

3. 3

   Tekstuur

   Tera suurus ja pinna tekstuur: jämedateraline, peeneteraline, klaasjas

   Graniidil on jämedateraline (faneriitne) tekstuur, mis tähendab, et kõik mineraaliterad on palja silmaga nähtavad. Tera suurus on tavaliselt 2-5 mm, kuid võib varieeruda peeneteralisest kuni pegmatiitse (väga jämedateralise) tekstuurini.

4. 4

   Kristallivorm

   Nähtavate kristallide või kristallitahkude kuju

   Mineraaliterad on tavaliselt anhedraalsed (ebaregulaarse kujuga), kuna nad kristalliseerusid üksteise vastu surutuna. Mõnikord võivad esineda hüpideaalsed (osaliselt arenenud tahkudega) või euhedraalsed (hästi arenenud tahkudega) kristallid, eriti pegmatiitides.

5. 5

   Lõhenevus

   Kuidas see puruneb: tasased lõhenevuspinnad vs ebakorrapärane murre

   Graniidi koostises olevatel mineraalidel on erinev lõhenevus. Päevakividel on kaks lõhenevust peaaegu täisnurga all, biotiidil on täiuslik ühesuunaline lõhenevus. Kvartsil puudub lõhenevus ja see murdub konhoidselt.

6. 6

   Geoloogiline keskkond

   Kivimimoodustis ja keskkond, kus see esineb

   Graniit moodustub sügaval maakoores, tavaliselt mandrilise maakoore paksenemise ja orogeneesi piirkondades. See on tüüpiline mandrilise kilbi ja mäestike tuumade kivim. Graniit paljastub maapinnal erosiooni ja üleskerke tagajärjel.

Põhifaktid

Kõvadus

6-7 Mohsi skaalal (kvarts 7, päevakivid 6-6.5, biotiit 2.5-3)

Erikaal

2.6-2.7 g/cm³

Kristallisüsteem

Mineraalid kristalliseeruvad erinevates süsteemides: kvarts (trigonaalne), päevakivid (monokliinne või trikliinne), biotiit (monokliinne). Graniit kui kivim ei oma ühtset kristallisüsteemi.

Värv

Valge, hall, roosa, punane

Läige

Klaasjas kuni pärlmutriline

Läbipaistvus

Läbipaistmatu (üksikud mineraaliterad võivad olla läbipaistvad või poolläbipaistvad)

Murre

Ebaühtlane kuni konhoidne (kvartsil konhoidne)

Lõhenevus

Puudub (kvartsil), kahesuunaline (päevakividel), ühesuunaline (biotiidil)

Koostis

Peamiselt kvarts (20-60%), leelispäevakivi, plagioklass, biotiit, amfibool. Vähesel määral võivad esineda muskoviit, tsirkoon, apatiit, magnetiit, granaat.

Füüsikalised omadused

• Kristalliharjumus: Jämedateraline, anhedraalne kuni hüpideaalne teraline struktuur.
• Lõhenevuse tüüp: Mineraalidel on erinev lõhenevus: päevakividel kahesuunaline, biotiidil ühesuunaline, kvartsil puudub.
• Murde tüüp: Ebaühtlane kuni konhoidne (kvartsil).
• Sitkus: Hapras.
• Läike tüüp: Klaasjas kuni pärlmutriline.

Uuri Graniit lähemalt